Jens Bjorneboe "Jonas"
Teises koolis arvestasid õpilased üksteisega, hoidsid
endast nõrgemaid ning kui esines konflikti või vägivalda, ei saanud nad automaatselt
karistada, vaid probleemi selgitati. Mulle meeldis koht, kus Birger vestles Strange
pojaga ning ütles talle, et vahel on head lapsed need, kes on tegelikult halvad. Õpilasi
nagu Jonas ja Birger, kes polnud õpiedukuses väga head kirjeldati läbi muude heade
omaduste ning kogu romaani vältel rõhutati mitmel korral, et tihti kasvavad
aeglasematest ja raskematest õpilastest väga tublid ja edukad täiskasvanud. See mõte
on kirjandusest tihti läbi käinud ning olen seda ka ise oma kogemustele tuginedes
tähele pannud. Mõnest minu endisest riiukukest ja laisast klassikaaslasest on tänaseks
saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete
tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi
suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad