Mustlasmuusika
Türgis) on iseloomulik hea pillimänguoskus. Eriti meisterlikud peavad olema klarnetimängijad ja
viiuldajad, kes mängivad kõrgemates registrites kiireid käike, samas vajadusel ka hämmastavalt
pikkade nootidega meloodiat. Seejuures mängitakse pikki noote sisemise põlemisega,
forsseerides dünaamikaga üle, viiuli puhul mängitakse hämmastavalt laia vibratot (muusikaline
efekt, mil muudetakse helikõrgust regulaarselt, viiulil sõrme liigutamisega keelel edasi-tagasi).
Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites
kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus
keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla
suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide...
1999: 149)
Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud