Põhikooli eesti keele lõpueksam 2017
punkti.
Vesi katab peaaegu kolm neljandikku maakera pinnast. Enam kui 97% sellest on
kogunenud nelja tohutu
suurde ookeani: Vaiksesse, Atlandi ja India ookeani ning P�hja-J��merre.
Mitte alati pole Maal olnud ookeane. Miljoneid aastaid tagasi oli Maa tulikuum
kivist kera, mille pinda
katsid vahetpidamata purskavad vulkaanid, mis j�udsid v�lja paisata hiigelsuure
hulga mitmesuguseid
gaase, sealhulgas ka imepisikestest veeosakestest koosnevat gaasi � veeauru.
Aegam��da meie koduplaneet jahtus, aurust sai vedel vesi, mis sadas tuhandete
aastate jooksul
paduvihmana taevast alla ning t�itis j�rk-j�rgult k�ik madalamad kohad ja n�od,
moodustades meresid ja
ookeane.
Ookeanide all on maakoor �hem ja ebap�sivam, seep�rast tekib seal palju vulkaane.
Ookeanide p�hjas
on tohutud veealused m�ed, mis k�rguvad s�vamere tasandikelt kuni 1000 meetrini.
Maav�rinad ja vulkaanide pursked tekitavad hiidlaineid ehk tsunamisid, mis v�ivad
annaabi.ee 
