inimeste mote vDi sona, mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii vanad, siis teadsid nad palju tarkusi. Toesti - nad olid palju nainud. Kuid ometi olid maed ka noored. Ja seda teadis iiksnes lambakarjus, seesama,kes kevadtuulte ohutusellammastega iiles liiks. Aga seeoli tema saladus. Karjus kuulas magesid, tal oli selleks aegaja maed astusid ajast valja - nad kiiiinitasid oma harjad taevastesse ning naitasid oma seintel maailma peegeldust. Seeoli nende tanu ja vastutulek surelikule, kellel oli . nende jaoks aega. Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel. [ 1843 AIVARJORGENSON Karjus oppis magedelt - neid kuulates oppis ta nendega raakima, neile
Kui näed põgenenud neegreid, pea nad kinni, saad raha.» «Jumalaga, härrad,» ütlesin, «ma ei lase ühtki põgenenud neegrit mööda, kui võimalik.» Nad läksid ara, ja ma läksin tagasi parvele. Mul oli sant ja vilets tunne, sest ma teadsin väga hästi, et olin paha teinud ja et polnud mõtet mul katsuda õieti talitada. Kes lapseeast saadik pole hakanud õieti talitama, ei tee seda iialgi, kui kedagi pole, kes teda toetaks ja aitaks. Ikka ta jääb alla. Mõtlesin natuke aegaja ütlesin endamisi: Pea! Oleta, et tegid õieti ja andsid Jimi ara, -- kas sul siis oleks parem tunne? Ma ütlesin ei; ikkagi oleks paha tunne, just niisama paha kui nüüd. Noh, mis kasu siis on sellest, kui inimene õpib õieti talitama, kui õietitegemine on raske ja pahategemine ei ole, aga tasu on ikka ühesugune? Kohkusin. Selle peale ei osanud ma vastata. Seepärast otsustasin, et ei hakka enam selle kallal aru pidama, vaid teen edaspidi ikka seda, mis parajasti kõige mugavam.