Mees kes teadis ussisõnu analüüs
maha.
„Lõppude lõpuks, ükskõik! Pole siin midagi kahetseda.“(lk346)
Leeme suhtumine sõjastub ja saa vähem abivalmiks ning sümpaatseks.
„Oh Kuidas me tahame tema moodi olla“(lk349)
Karud kindluses oma taltsutajate kohta.
„Mets oli tühi vaid tema olu alles jäänud... Ta oli halvaks läinud – oh, kui
vastik on mul sääraseid sõnu omaenda õe kohta lausuda.“(lk366)
Õe elu pöörleb karu ümber, muidu igav ja igati tavaline, vaid aegaalne suremine.
„Nad ütlesid, et me kõik olemes alles elajad ja mestslased, kellel pole
kultuuri ega au. Nad ütlesid , et nendel pole aega vahet teha, kes meist on
ristitud ja kes mitte.“(lk 370)
Peale küla rünakud ja piiskopi surma seal sõitis varsti koahle raudbmeeste
terve brigaad kes mini ppart . Näitab just kui vähe hooliti
„...kui me poleks mingis hullumeelsuhoos hüljanud oma tõhusaimat relva..
see oli olnud meie salarelv... kui ainult meie ei poleks unustanud
ussisõnu