Talurahva toidud
pätsikesi, millesse pandi terve koorega muna otsapidi sisse. Suvel ja sügisel asetati suuri
puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Niisugune leib küpses alt pruuniks ja oli väga maitsev.
Reheahjus lasti leibadel küpseda kaks kuni kaks ja pool tundi. []
Leivaviil asendas pidulauas sageli taldrikut, kuhu sülti, liha ja teisi toite söömise ajaks
peale tõsteti. []
Muud taimsed toidud
Laialdaselt levinud läätsed jäid 19. sajandi jooksul seoses kartuli- ja aedviljakasvatuse
arenguga kiiresti välja. Oa- ja hernetoitu (tavaliselt koos tanguga) söödi kindlatel
tähtpäevadel: vastla-, mardi-, kadri-, tõnisepäeval, jõulude ajal ja pulmade lõpetuseks. Lõuna
eestis tehti neist ka putrusid ja käkke. Sügisel koristamise ajal keedeti oad koos kauntega,
talvel tarvitati kuivatatud ube. []
Juurviljadest kasvatati ühistes kapsaaedades ja taluaedades naereid, kaalikaid ja
kapsaid