ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES
Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009
Joonis . Aravete kooli interjöör
EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS
Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna
hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta
pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj
vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme
kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse
Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning
majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel
said määravaks linna läbivad põhi mnt-d Tallinna, Paide ja Viljandi. Nende ristmikule ja
viimase äärde kerkisid esinduslikud äri- ja eluhooned, mis jäid sõjas kahjustamata ja on
tänaseni säilinud. [11]