Heintaimed
osa langeb kõrreliste heintaimede arvele. Looduslikel rohumaadel harilikult peamassi ei moodusta.
Nad esinevad küll sageli, kuid enamasti üksikute eksemplaridena ja laiguti.
Mitmeaastastest liblikõielistest heintaimedest kasvatatakse meil punast, roosat ja valget ristikut,
hübriid ja sirplutserni ning viimasel ajal ka ida-kitsehernest ja harilikku nõiahammast, ülejäänud
liigid on levinud rohkem looduslikel rohumaadel nagu harilik- ja aedhiirehernes, humal lutsern,
aasseahernes.
Liblikõielistel heintaimedel on enamasti arenenud sammasjas peajuur, millest lähtuvad tugevad
juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt
sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri
erinevusi.
Punane ristik
annaabi.ee 
