Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
Kokkuleppeliselt on hakatud
esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose
"De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või
registratuur).
1
Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi.
Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna:
1. geograafilise koha
2. teema
3. asi
4. kronoloogia järg
Järgmised uuendused pärinevad Georg Aebbtlinilt (1669). Tema loogika
kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi:
1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv);
2. uuemate (alates 16. saj) riigi- ja fiskaaldokumentide arhiiv (aktide arhiiv);
3. registratuur jooksva asjaajamise arhiiv.
Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende
Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi
täiuslikkuseni
annaabi.ee 
