Keeleteaduse alused
Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab
tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge.
N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka-mi-
Then they say work-bag by while she swept up LOC (from)
uk takanu-nga ikijaq-tuq-Luni qaja(q)r-mun
POSS that one there below her way out she while kayak towards
Aeaalne liigitus- jagab keeled piirkonande järgi, kus neid kõneldakse.
4. Keeleteaduse ajalugu (H. Õimu artikkel+ ptk 5 Häkkise õpikust)
Euroopa keeleteaduse aluseks on antiikfolsoofide keelealased arutlused.
Platoni määratluste alusel arenesid hiljem traditsioonilise lauseõpetuse mõisted alus
(subjekt) ja öeldis (predikaat).
Traditsioonilise grammatikateooria tähtsaimaks loojaks peetakse Aristotelest (384-
332 e.m.a), kes liigitas ka muud lause osad, pannes sellega aluse ühelt poolt
annaabi.ee 
