A.dumas Kolm musketäri terve raamat
oli silmi ainult kauni daami jaoks, kellele äsja andsite
pühitsetud vett.»
Porthos teeskles kohmetust.
«Ah, te märkasite ...» ütles ta.
«Peaks olema pime, et seda mitte märgata.»
«Jah,» ütles hooletult Porthos, «see on üks minu tuttav hertsoginna, kellega mul on
raske kohtuda tema mehe armukadeduse pärast ja kes mulle teatas, et ta tuleb täna
sellesse viletsasse kirikusse kaugel linnaserval ainult selleks, et mind näha.»
«Härra Porthos,» ütles advokaadiproua, «kas te oleksite nii kena ja ulataksite mulle
viieks minutiks käsivarre? Ma vestleksin teiega meeleldi.»
«Muidugi, proua,» ütles Porthos iseendale silmi pilgutades nagu kaardimängija
pettuse puhul, mida kavatseb korda saata.
Sel hetkel möödus d'Artagnan, kes järgnes mileedile. Ta heitis kõrvalpilgu Porthosele
ja nägi seda võidukat silmapilgutusi
«Ohoo,» ütles ta endamisi, mõtiskledes selle galantse ajastu kummaliselt kerge
moraalimõiste üle, «siin on üks