Tsiviilkohtumenetlus
Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul,
kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja
nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse
pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu
poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades).
Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237).
Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline
sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes.
VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE
Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju
menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib
võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust.
annaabi.ee 
