A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Porthos oli advokaadiemandast veel ainult kolm sammu eemal, pööras Porthos pead ja
vaatas kiindunult punase padjaga daamile silma, kes oli püsti tõusnud ja lähenes nüüd
neegripoisi ja teenijanna saatel.
Kui punase padjaga daam jõudis Porthose juurde, tõmbas Porthos veest nõretava käe
pühavee nõust. Vaga iludus puudutas oma õrna kitsa käega Porthose suurt kätt, tesri
naeratades ristimärgi ja väljus kirikust.
See oli juba liig advokaadiemanda jaoks: ta ei kahelnud enam, et Porthosel ja sel
daamil oli armuvahekord.
332
Kui ta oleks olnud suurilmadaam, oleks ta minestanud, et ta oli aga ainult
advokaadiemand, piirdus ta sellega, et ütles musketärile tulivihaselt:
«Ah, härra Porthos, kas te minule pühitsetud vett ei pakugi?»
Seda häält kuuldes võpatas Porthos nii, nagu võpataks inimene, kes ärkab üles peale
saja-aastast magamist.
«Pro . . . proua!» hüüdis ta, «kas see olete tõesti teie