Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
a. Saaremaal saarlaste isandad olid nii suurte õigustega ka
kohtumõistmise suhtes, ei tahaks arvata. Kümnisemaksu vedu väljapoole piiskopkonna piirisid ei
võinud õieti ka vasallidel tõsiselt küsimuse alla tulla, vaid ainult ordul ja piiskopil ja siis ka
nende foogtidel. Apelleerimist piiskopile põhjendatakse muu seas paavsti eeskirjaga. Paavst
Gregorius IX-nda sellekohane eeskiri käib aga ,,ilmliku kohtuniku" (iudice saeculari) kohta (U.
B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid
määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna.
Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal
pool Pärnu jõge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp või ordu (neophitorum,
qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas
eorundem).