Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
võib lõpliku objekti või subjekti lause asendada vat-partitsiibiga (ta arvab, et sina magad VS ta arvab sind
magavat). Nominaliseerunud täiendi puhul alussubjekt või objekt on genitiivis ja toimib kui nominaliseerunud
verbi subjekti või objekti laiend (POISI minek tekitas segadust, ma nägin linna vallutamist, linna vallutamine
vaenlase poolt).
Adverbiaallaused on üldiselt finiitsed. Eesti keeles on mitu lihtsa ehitusega adverbiaalkonjuktsiooni (sellepärast,
et; siis, kui). Vahel jäetakse ,,kui" ära ja lauses on sõnade järjekord ümber pööratud. Tõeliste tingimuslausete
puhul on verb kindlas kõneviisis või da-infinitiivi vormis (isegi kui JOOKSEME/JOOSTA, jääme hiljaks),
mittetõeliste tingimuslausete puhul kasutatakse tingivat kõneviisi (kui ma nii TEEKS, läheks mul halvasti).
Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt
annaabi.ee 
