Talv eesti maalikunstis
muinasjuttu. Oli Kallis ju Laikmaa parim õpilane. Peet Areni ,,Madonna
lapsega" tõi hoobilt meelde A.Düreri. Kaalukauss kaldus vääramatult AD
suunas. Rahu ja harmoonia. Areni pilt oli minu arvates liiga robustne, jõuline ja
liiga lihtne. Kurnatud naine kõrbes/põlluserval ülekaalulise lapsega. ( Äkki
mulle lihtsalt meeldivad ilusad asjad?).Aga Dürer on parem.
Näitus tervikuna meeldis mulle väga. Kahetsen nüüd pisut, et ei käinud
advendikalendri akende avamist vaatamas/kuulamas. Ja luuletused unustasin.
Igas saalis olid mõned luuletused maalide vahel. Viimasest jäi meelde natuke
Runnelit.... Lähen üle krudiseva lume, külm, oi külm ja süda on nii raske...
Aga süda sai tegelikult kergeks ja meel virgeks. Talv on siiski tore.
NB! Ja pileti saad siis, kui oled näituse peaaegu ära vaadanud. Hoopis teisest
otsast.
Koostaja: Varmo Rjabinin
annaabi.ee 
