Essee ajalooline romaan
ajaloolised raamatud olid siis rahva hulgas populaarsed. Neid loetakse tegelikult tänapäevalgi
5
suure heameelega.
Veel paremini läheb tänapäeval Bornhöhe ajalooline proosa, mille parimaks näiteks on ,,Vürst
Gabriel" (1893). Kuigi see lugu liigub enam-vähem samalaadsel võttestikul ja sageli
opereeritakse nendesamade rändmotiividega mis Saalil, on seda tehtud ometi selgesti adutava
kirjandusliku maitse ja mõõdutundega. Liiatigi lisandub siin kõiki takistusi võitvale
armastusloole ja seikluslikule heroismile teatav huumoritoon või ülemeelikus. Autor ise ei
suhtu kõigesse toimuvasse kaugeltki surmtõsiselt ega eelda ka seda lugejalt. Peamine aga,
mille poolest Bornhöhe teisi ajalooliste juttude kirjutajaid tollal ületas, on karakterilooming.
Nii Bornhöhe kui ka Vilde ajaloolistes teostes saame siiski näha mõningaid