Naised vabadussõjas
kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna
kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja
alguskuudel.
Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas
Ardu lahing
Avati 04.09.1932
6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati
punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk.
Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal
asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines
kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused
võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii.
Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal.
annaabi.ee 
