Rumeenia
Sinna kaotasid meie kuus kaaslast süütuse mägedele. Neeme aitas mitu korda kotte edasi
viia, sest nii mõnedki väsisid lõpupoole, õhtu lähenes ja lootus vähenes . Värske tuulena
kepsutas allapoole eakas saksa botaanik ja lohutas, et ,,vaid kaks tundi on veel raske, siis
läheb kergemaks!" Grr##! Õhtupäikese viimastes kiirtes kurule jõudes vaatasime alla
peopesasuurusele külalapikesele, kust me olime ennelõunal alustanud ja adusime esimese
mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja
kotiga või alla ja ilma!?
Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel.
Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis.
Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad
tähed selges öötaevas.
21. august, kolmapäev, matka 2. päev