Biokeemia praktikumi juhend
milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos,
tseoliit, aktiivsüsi vmt. Ainete suhteline afiinsus adsorbendi suhtes sltub ühendi enda,
solvendi ja adsorbendi keemilisest koostisest. Lahutumine toimub tänu segu komponentide
korduvale sorptsioonile ja desorptsioonile. Tüüpilisteks voolutiteks on heksaan, benseen,
eeter, kloroform, mitmesugused alkoholid ja ketoonid ning mitmed vesilahused
kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti
lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite
segude lahutamiseks.
Ioonvahetuskromatograafia baseerub lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval
vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi)
ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava
segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide)
annaabi.ee 
