Kui nähtust, pindpinevus oleks seega nähtus, kus vedeliku piirpinnale mõjub jõud vedeliku pinna vähendamise suunas. Pinna vaba energia järeldused, adsorptsioon, absorptsioon Järelikult pindpinevuse vähendamiseks peame vähendama pindpinevust () või pindala () Pindpinevuse vähendamiseks ei saa ilmselgelt muuta aine olemust. Kuid saab muuta süsteemi. Nii võib sättida süsteemi ümber nii, et piirpinnal on madala pindpinevusega molekulid. See nähtus on ADSORPTSIOON. Adsorptsioonis koguneb pinnale adsorbaat, pinnasisene aine on adsorbent. Sealjuures pindaktiivsed ained on need ained, mis on oma loomu poolest adsorbaadid (kogunevad meelsasti pinnale) N: hüdrofoobse ja hüdrofiilse aine piirpinnale loogiliselt võiks koguneda seebid (amfifiilsed ained). Absorptsioonis liigub aine aga justnimelt pinna sisemusse, n. valguse absorptsioon või gaasi absorptsioon. Pindliig Pindliig on suurus, mis iseloomustab faasi komponenti. Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus
sidemed. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Gaaside kuivatamiseks või mõne gaasisegus sisalduva komponendi absorbeerimiseks kasutatakse absorptsioonikolonni. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on nt paljud metallid ja teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites.
kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas. 80. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Piirpinnal jäävad vedeliku molekulide jõuväljad kas suuremal või vähemal määral välise faasi poolt kompenseerimata. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 81. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale
annaabi.ee 
