tootmiseks. Fotosünteesi käigus lehed adsorbeerivad päikesevalgust. Juurte kaudu saavad nad vett ning õhust süsinikdioksiidi. Hapnik tekib jääkproduktina. Glükoos transporditakse lehest üle kogu taime. Samal ajal suundub hapnik õhku. Taimed sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. See pigment on fotosünteesiks hädavajalik. Ta adsorbeerib päikesevalgusest energiat ning muundab selle keemiliseks energiaks. Kuid mitte kogu valgusenergiat ei adsorbeerita. Ehkki päikesevalgus koosneb erinevate värvide segust, adsorbeerib klorofüll peamiselt punast ja sinist valgust. Roheline valgus peegeldub tagasi, mistõttu meie silmad näevad taimi rohelistena. Fotosüntees leiab aset väikestes moodustistes – kloroplastides. Need sisaldavad membraane, mis töötavad nagu päikesepatareid. Klorofüll paikneb nende membraanide pinnal ning kui päikesevalgus lehele paistab, salvestab klorofüll selle energia
Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt
annaabi.ee 
