Hõõrdejõud, soojusmasinate töö põhimõte, alalisvoolu töö ja võimsus
vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab
mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni
vastupidine protsess.
Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast.
Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud
teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult
ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub
osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks
adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks
(iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka
elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld
sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
7. Keemiline kineetika
annaabi.ee 
