Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel
Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel
annaabi.ee 
