Reformatsioon
viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti
määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja
maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui
piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiteel. Toomhärrade vaimulikuks
kohuseks oli pidulike jumalateenistuste - missade läbi viimine. Missadel
domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. Missarõivad ja-adribuudid olid väga
luksuslikud nagu kirikute sisustuski. Igapäevase hingehoiutöö veeretasid
toomhärrad enamasti alamvaimulike õlule.
XV-XVI sajandil eriti levinud toomkapiitlite sekkumine ilmalikku ellu viis nad
esialgsetest kloostritaoliste ühiselu põhimõttetest järjest kaugemale. Toomhärrad
kasutasid oma ametit eelkõige lihtsalt tuluallikana. Nad elasid oma maamõisas
harilike mõisnikena ja viibisid vaid aeg -ajalt toomkiriku juures. Juba XIV sajandi
annaabi.ee 
