protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning harvem lauselõpulist küsipartiklit vä, mida jututoas kasutatakse tavaliselt va või we-kujul, nt kylm hakkas va. Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab adressadini tekstiloome esmane, redigeerimata eskiisvariant, mis on sageli täis kiirustamisest tulenevaid trükivigu ning gramaatiliseelt ebakorrektseid või poolikuid lauseid. Analoogselt suulise spontaanse suhtlusega toimub tekstidele hinnangu andmine ning vajadusel korrigeerimine enamasti alles pärast teate edastamist, järeltoimetamise vormis. Parandus saadetakse uue teatena, millele lisatakse sageli parandust märkiv lühend st- see tähendab , sry-sorry või sõna pigem, nt aga ind jatke rahule
tahteavaldusega, kui see jõuab oferdi aadressaadini enne oferti või sellega ühel ajal (TsÜS §72). Näiteks võib kirjaga saadetud oferdi tagasi võtta faksi või e-kirjaga, kui need jõuavad varem kohale. Lepingu sõlmimise ettepanek muutub selle kättesaamisest alates tagasivõetamatuks ning oferdi saaja omandab võimaluse luua oma tahteavaldusega ehk akseptiga lepingulised suhted. Oferdi saab tagasi võtta kuni oferdi jõudmiseni adressadini või oferti tagasivõtva tahteavaldusega, mis jõuab adressaadini oferdiga saml ajal. Sellisel juhul ei loeta oferti tehtuks (TsÜS § 72). Ofert võib olla tagasivõetamatuna esitatud oferendi enda poolt otseselt või tuleneda kaudselt asjaolust, et oferdile vastamiseks on antud kindel tähtaeg (oferdi võib tagasi võtta kuni selle akseptimiseni). Kui oferdis on antud vastamiseks kindel tähtaeg, on oferdi adressadil õigus uskuda oferdi tagasivõetamtust ning seda usaldust kaitseb ka seadus
annaabi.ee 
