Elu ilu ja valu
edasist ellusuhtumist. Leiame, et kõik on ebaõiglane. Hakkame pead vaevama küsimustes, miks
peavad kõik surema. Meie edasist meeleolu võib kirjeldada kurbus. Tunneme üksindust. Oleme
tänamatud. Näeme kõike negatiivsena. Mängime oma edasise eluga. Meie prioriteedid ja tähtsus elus
püsida on hetkega muutunud, sest enam ei leia kellegi ega millegi jaoks motivatsiooni, et olla elavate
nimekirjas. Tekib adrenaliinivajadus, leevendamaks valu, mis püsib ka aastate pärast hinges. Oht on
kaotada tasakaal ja elumõte. Õnneks on enamasti kõigil keegi, kes rasketel aegadel ära kuulab ja
toetab. Olenemata vanusest on kõigil vaja mõnd head mõju enda kõrvale ning veelgi kasvades oleme
ilmselt juba oma koha maailmas leidnud. Me ei tea kõigile küsimustele vastuseid kuid oleme rahul
annaabi.ee 
