Vana-Liivimaa
Nemad pidid maksma kümnist ja hinnust).
4. Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri .
Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud
läänimehed. Neid oli kõige vähem.
Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja
jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg,
vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks.
Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid
selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle
eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne.