HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
Järjekordselt muudeti seadust 31.detsembril 1920 (RT 1921,4,29).
Peatumata detailidel, võib märkida, et maksu suurendati veelgi. (Aasmäe 1999: 185)
Kinnisvaramaksu muutumine on kajastatud tabelis 1.
Eesti territooriumil oli üheaegselt kasutusel neli maa majandusliku hindamise süsteemi.
Vastavalt tuli siis ka kinnisvaramaks määrata kooskõlas kasutatud hindamise alustega.
Eestimaa kubermangus (Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaa) oli maatulundusmaa hinnatud
adrasajandikes. Adrasajandik oli maatükk, mille eest võeti 3 rubla renti (1 piirkond). Liivimaa
kubermangus (Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa) oli maatulundusmaa hinnatud
puhtkasurublades ( 2 piirkond). Vastavalt 1923. aastal vastu võetud seadusele mindi kogu
riigis üle sellele süsteemile. Eesti põllumaa keskmise hektari hinne oli 1939. a 4,46
puhtkasurubla. Saaremaal (3 piirkond) oli maa hinnatud revisjoni- ehk maarublades ja
obrokirublades. Tabelis on maksumäär maarubla kohta toodud murrujoone peal
annaabi.ee 
