Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja. Järgmisena viskas teine vend ja seekord lendas kivi täpselt piirile nii, et pool oli vee all ja pool nähtavalt maa peal. Kord oli noorema venna käes. Teda oli alati peetud vendadest tugevaimaks , targimaks ja vägevamaks. Vuhisedes lendas kivi kaugele-kaugele, kuhu silmapiir ei ulatunud. Vendadest noorim saigi järgmiseks valitsejaks ja alustas kohe tööga. Kalevipoeg võttis adrasahad, rakendas hobuse ette ja hakkas maad kündma. Päike lõõskas kuumalt taevas, kuid tema tööd ei jätnud ning kündis veel mitmeid päevi, kündes üles kõik kohad. Hobuse jõud hakkas otsa saama ja nad puhkasid ning kastsid suud. Kalevipoeg sidus enne magama heitmist hobuse kinni, et ta ei põgeneks. Kuumus aga meelitas hobuse ligi parmud ning hobu püüdis nendest lahtisaamiseks varju alla minna. Metsas varitses teine oht, nimelt kimbutas nüüd hobust hundikari.
võta seletust absoluutselt kuulda ja tegutseb emotsioonide ajel. Võib olla tõigi Kalevipojas nii suure jõu välja tema sees olev viha. “Pärast võidu-viskamista, Vendadesta lahkumista Võttis Kalevite poega Valitsuse võimu kätte. Võttis kätte adrasahad Austelles adra-tööda, Põllumehe põlvekesta” Kalevipoeg on töökas ja kasutab jõudu ehitamiseks ning heal eesmärgil. Peale liisuheitmise järel kuningaks saamist hakkab ta maad kündma mitmeid päevi järjest. Ta käib Pihkvast üle Peipsi Järve laudu toomas, eesmärgiga ehitada linn, tahab üle Peipsi järve silda ehitada, mille lõhub siiski ära tugev torm
annaabi.ee 
