Eesti muinasajal
sossulid Izjaslavi kroonikas nii nimetud eesti hõimud
linnamägi mägi- ja neemiklinnused, kõige enam levinud tüüp Mandri-Eestis
maalinn ehk ringvall-linnused, kunstlik vall linnuseõue ümber, Saaremaal ja Lääne-Eestis
ruunikivi välismaal langenud viikingite auks püstitatud mälestuskivi
kääbas - 11 meetrise läbimõõduga kuni 50 cm kõrgune kühm, mida ümbritseb kraav, põletusmatuste tarbeks
adramaa maa suuruse arvestamisühik, tavaliselt oli talul ühe adramaasuurune maalapp, st saadi haritud ühe adraga
kaheväljasüsteem kasvatatakse ainult suvivilja
kolmeväljasüsteem kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa pool puhkab)
sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal.
ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel.
annaabi.ee 
