Eesti asustus
20. saj).
Rootsi aeg 17. saj. teine pool.
Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa,
milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni.
Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb. Mõisaid asutatakse
külamaadele, talupojad aetakse minema või asustatakse ümber. Ka sõdades tühjaks
jäänud talud mõisastatakse. Enamik 1025 mõisast olid 20-50-adramaalised, vähem oli
suuremaid ja ainult üksikud olid üle 100 adramaa.
Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu
härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone,
millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60
400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas
sageli mõisavalitseja
annaabi.ee 
