EESTI MUINASAEG
mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks.
*Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks.
Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele,
Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja
heledapäised.
Külad, talud ja põllumajandus
*11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud
Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat
inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m
suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas
elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist.Lisaks kuulus iga majapidamise
juurde hulk mitmesuguseid aitu, lautu jm kõrvalhooneid.
*P-Eeestis ja Saaremaal olid levinud tihedad sumbkülad, Lõuna-Eestis oli ülekaalus
hajus asustus
annaabi.ee 
