Üldise taimekasvatuse kogu materjal
Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak
290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel.
Mullapinnale laotatud mineraalväetisi viivad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad (horisontaal- või
kahvelfreesid). Katsed on näidanud, et viimastega viidi pinnalelaotatud mineraalväetistest teraviljale
optimaalsesse sügavusse 50...70% ja kultivaatoriga vaid 20...30%.
Eestis on valdavalt kasutusel tavaline adrakasutusele tuginev teraviljakasvatuse tehnoloogia. Selle kontseptsiooni
kohaselt haritakse mulda eraldi üksteisele järgnevate üksikute tööoperatsioonidega. Kuna künd jätab paljus
soovida, siis püütakse nigelat kündi parandada mitmekordse külvieelse kultiveerimisega.
Vaatlused on näidanud, et nii mõnigi kord on külvieelselt kultiveeritud kuni neli korda. Külvieelse
mullaharimise intensiivsuse katsed on näidanud, et enam kui kahekordne harimine on majanduslikult
ebaotstarbekas