Eesti kirjakeele sõnavara eksam
tähendust ja mida kasutatakse morfoloogiliste afiksite asemel. Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid,
substantiiviparadigmas nt artiklid. Neid sõnu nimetatakse sageli sünsemantilisteks e semantiliselt tühjadeks
sõnadeks. Vaieldav on konjunktsioonide ja adpositsioonide pidamine sünsemantilisteks sõnadeks, kuna neis on
sageli olulisi tähenduselemente. Näiteks on oluline vahe, kas väljendada kassi ja diivani omavahelist suhet
adpositsiooni taga, peal või all vahendusel või kas fraase seob sidesõna ja või või, nt Ta rääkis ajast ja
rahast. Ta rääkis ajast või rahast;
5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Need on enamasti
fraseologisme moodustavad sõnad, mida tuleb vaadelda kui keelemällu tervikutena salvestatud idiomaatilisi
sõnarühmi, nt ajab kärbseid pähe, viskab villast, läks üle piiri, ajab pada.
Pragmaatiline sõna: