Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamin...
rasedusega, et neil on ainult kaks võimalust - aborti teha või laps üles kasvatada. Kuid 20 aastat tagasi andsid 80-90 protsenti vallalistest naistest oma lapsed adopteerida. Kolm peapõhjust adopteerimiste arvu languseks on abortide arvu kasv, suurenenud sotsiaalne heakskiit laste üksinda kasvatamiseks, ning müüdid, mida on tekitatud adopteerimise ümber. Esimene müüt: Bioloogiline ema, kes hoolib oma lapsest, ei või mõeldagi adopteerimisest See väärkäsitlus võib põhjustada emale, kes kaalub lapse adopteerida andmist, sest soovib anda oma lapsele seda, mida ta ise anda ei suuda, palju põhjusetut peavalu ja süütunnet. Eranditult teeb ema otsuse anda oma laps adopteerida armastuse ja siira hoolimise tõttu oma lapse heakäekäigust. Ta vastab ausalt küsimustele: · Kas ma olen võimeline andma lapsele, mida ta vajab? · Kas ma peaksin oma vanematest sõltuma, et seda last kasvatada?