RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene
AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast
oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele,
laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele. Rubla väärtus langes järsult. Saksa
okupatsiooni ajal 1918. aastal jäid Vene ja Nõukogude rahatähed Eestis kehtima, kuid lisaks
lasti käibele Saksa riigimargad ja Ida-Laenukassa rublad ja margad. Eesti Vabariigi ajutiste
administratiivseadustega jäid kõik need rahad kehtima. Detsembri keskpaigaks andis Ajutine
Valitsus välja määruse, millega kuulutati ka Soome mark Eesti vabariigi piirides seaduslikuks
maksevahendiks. Rahvas pidas kõige väärtuslikumaks tsaarirublasid. Vabadussõja alguses
Punaarmee hõivatud Eesti territooriumil kehtestati vääringuks Nõukogude Venemaal käibinud
rublad, ent nendele anti kuni kaks korda kõrgem väärtus kui ülejäänud Eestis. Seega olid Eesti
annaabi.ee 
