klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
ritooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstar- belisi lahinguüksusi, vastuvõtva rii- gi toetust ning territoriaalset toetus- struktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülema alluvuses on staap, 4) abistada seadustega sätestatud väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes- katastroofide korral. kust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõp- pekeskus, VÕK Üksik-sidepataljon Maaväe ülesanded kriiside korral: ning VÕK Rahuoperatsioonide Kes- 1) valmistuda üleminekuks sõjaaja kus. Operatiivüksustest on maaväe juhtimisstruktuurile; ülema otseses alluvuses brigaadi staap 2) tõsta väljaõppe intensiivistamise
annaabi.ee 
