Soome kultuuri konspekt
keelelised võimalused hariduses jne. See on maailmas ainulaadne, nii madal %.
1922 võeti vastu keeleseadus, et Soome on kakskeelne riik, kus võrdsed riigikeeled on soome ja
rootsi keel, mida peab saama kasutada kõigis ametiasutustes. Peale seda soovis Rootsi oma
valdusesse saada Ahvenamaad, mis on 95% rootsikeelne. Seal sai ametlikuks keeleks rootsi keel,
aga nad jäid Soome osaks. Neil on mõned eelised, nt nad ei pea teenima armees jne.
3) Rahvakeel pidi saama administratiivi õppekeeleks 19. saj lõpul. See päris nii kiiresti ei
toimunud. Haritlaskond oli koondunud Helsinkisse ja oli enamasti rootsikeelne. Seda taheti
muutma hakata. 1902 rajati akadeemiline Karjala selts, mis hakkas tegelema karjalaste seas
kirjanduse ja hõimuüritusi, et äratada nende ühtsust. Samamoodi tahtsid nad äratada ka
ingerlasi. Seda juhtis Niilo Kärki, kes uskus üliõpilastesse ja nende võimetesse muuta
olukorda