Eesti uusaeg
Töölisliikumise
eesmärkides toimus muudatus 20 sajandi alguses 1905 aasta revolutsioon- majanudslikkudele
eemsärkidele lisandusid poliitilised eesmärgid.
Tööliste igapäevane eluolu-
Alates 19 sajandi algupoolest, kui kuskile mingi vabrik rajati, siis tihti rajati see linanst
väljaspoole. Linnas kehtis linnaõigus ja see ei olnud vabriku tegutsemiseks kuigi soodne.
Tekkisid eraldi vabrikuasulas, kus vabrikuhoone kõrval olid eraldi tööliste kasarmud,
administratiivhoooned ja muud. Sellised suurimad olid Krenholm, Kunda, samas ka Sindi ja
Kärdla. Kärdla vabrikuasula (tekstiilivabrik) oli eesti alal kõige paremini korraldatud- töölised
said enadle eraldi väikese eramaja, mujal eestis sellist asja ei olnud, elati ühetoalistes
üürikorterites. Linnades hakati ka 19 sajandi esimesel poolel rajama eraldi üürimaju tööliste
jaoks- eripäraks oli see, et korterid olid väga väikesed, vahel juureska väike kööginurk.