Vaibakunstnik Anu Raud
lähevad ära – nüüd kui Eesti on vaba! Mis on õnne valem? Vähenõudlikkus. Kahe
käega anna, ühega võta. Mitte nii, et kolme käega kahma ja ühega anna.
Lapsepõlves oli hea, kui paari dressipükse sai jõuludeks. Rüsisime suuskadega lumes
nii kaua, kui pimedaks läks. Praegu kurdetakse – me oleme nii vaesed, meil ei ole
suusavarustust. Lähed Viljandi turule, seal on vanu puusuuski väga odavalt saada. Kas
tihase kõht on kollasem vaadata, kui sul need Adidased seljas on?
Ma mäletan, kuidas lapsed sõitsid mäest alla, ilma suusakeppideta, narmendavad
kasukad seljas – ja olid nii õnnelikud. Meie nõudlikkus on sellest ajast kordades
suurenenud.
Samas ei ole õnne, heaolu kogus suurenenud. Võib-olla üksikutel inimestel, aga mis
heaolu see ka on. Kõik kurdavad, et oehh, kui vaesed nad on, aga siis arutavad, kus
Portugalis või saarel nad puhkamas käisid. Kui küsida, et mis sa seal siis nägid,
annaabi.ee 
