Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Siiski pole
nimetatud hingeseisundid pahelised mitte “iseendast”, vaid üksnes niivõrd, kui nad ei allu mõistusele ja
ületavad seetõttu õige mõõdu. Seega on pahelisus inimliku rumaluse tulemus.
Pahelistele afektidele vastanduvad hüvelised, st mõistuslikult kontrollitavad hingeliikumised – rõõm, tahe
ja ettevaatus.
Kõik mis jääb vooruse ja pahe vahele – nö kolmas asjade grupp – kandis stoikutel aga nimetust adiaphora
– ükskõiksed asjad. See tähendab seda, et antud valdkonna moodustavad nähtused, mille oleks õige
suhtuda ükskõikselts. Õpetus adiaphora`st on stoa õpetuse eripäraks. Hüve, st tarkus, ja pahe, st rumalus,
asuvad inimeses endas. Vahepealne on aga kõik väline – rikkus, ilu, kuulsus, võim jms. Järelikult ei tule
oma õnnelikkust siduda nimetatud asjadega. Niisiis suhtub stoik ükskõikselt just sellesse, mida inimesed
tavaliselt hüvedeks peavad.
annaabi.ee 
