Filosoofia gümnaasiumile
füüsikaks ja eetikaks. Stoikud on dederministid: nad on veendunud, et kõik toimub paratamatult ja
ettenähtult. Nende eetika võtmesõnaks on looduspärane elulaad. Kuna inimene on oma loomuselt
mõistuslik, on looduspärane elu mõistusepärane ja selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Halb on
mittemõistusepärane elu. Inimeste hinnangul head nähtused (elu, tervis, varandus, au) ja halvad
nähtused (haigused, surm, vaesus, orjus) ei ole tegelikkuses ei head ega halvad, vaid adiafoorid
(neutraalsed ilmingud, ei ole ei head ega halvad ning õnn neist ei sõltu). Ent afektid takistavad meid
tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest
vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene
on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond
ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust.