Muutumatuks jäävad mass (m= konst) ja entroopia, seetõttu nimetatakse protsessi isoentroopseks. Kuna adiabaatne protsess toimub soojuslikult isoleeritud süsteemis, siis on protsessist osavõttev väline soojushulk samuti võrdne nulliga (q=0). Adiabaatlsed protsessid ei toimu mitte ainult ideaalses soojusisolatsioonis vaid ka reaalsetes tingimustes juhul kui protsess toimub kiiresti (gaasi kiire kokkusurumine silindris, plahvatus jt). Adiabaatse protsessi võrrand tuleneb termodünaamika 1.seadusest (67a) arvestades Mayeri võrrandit (46): Tvk-1 = konst. (76) Kui adiabaatses protsessis läheb gaas olekust 1 olekusse 2 (joonis 12), siis saame protsessi võrrandit kirjutada nii: T1v1k-1 = T2v2k-1 (77) Asendades iga oleku parameetrid Clapeyroni võrrandi järgi, saame:
R1 ( 2 1) dp F kp M [w/m2] -> näitab kui palju läheb soojust kaduma ühe kihilises tagastatava adiabaatse voolamise põhivõrrand düüsides. Seob Machi arvu, ristlõiget ja rõhu muutust seinas. seina paksus, soojusjuhtivustegur, R 1 antud seina termiline e(soojustakistus). Drosseldamine (isel skeem) Katsed on näidanud, et kui gaas või aur kohtab oma teekonnal mingit takistust
annaabi.ee 
