kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. 3 Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. 12. Kuidas mõjub tahke keha ja vedeliku loomus (molekulidevaheline vastasmõju) märgumisele ja adhesioonile? Polaarsus/aine polaarsete rühmade olemasolu mõjutab aine märgamisvõimet. On kahte tüüpi pindasid, millega vedelikud saavad vastastikku toimida. Tahked pinnad on jaotatud kõrge ja madala energiaga pindadeks. Tahkised, näiteks metallid, klaasid ja keraamika on tuntud kui ,,kõvad tahkised". Sidemetüübid, mis neid koos hoiavad (nt kovalentsed ja metallilised sidemed), on väga tugevad. Nende lõhkumiseks on vaja palju energiat, järelikult on nad kõrge energiaga
Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid. Keemiliselt kõvenvad liimid – kõvenevad keemilise reaktsiooni tulemusena Liim moodustab kolmemõõtmelise molekulaarse struktuuri, mis seob detailid omavahel Näit. Formaldehüüdvaikliimid. Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid – kõvenemine toimub lahusti eemaldusmisel või liimi jahtumisel Liim moodustab kile, mis tänu adhesioonile seob kaks pinda omavahel Ruumiline struktuur puudub Näit Pva liimid – niiskuse eemaldumine Termoplastiline liim – jahtumine Liimide omadusi iseloomustavad näitajad Liimide kasutusomadusi iseloomustatakse terve rea mõistetega Kuivainesisaldus . Kuivainesisaldus on liimaine osakaal võrreldes lahustiga Lahustiks on vesi või org. Lahusti Lahusti eemaldumisel liimivuuk tõmbub kokku
annaabi.ee 
