Bakterid
Virulentsus.
C. botulinum
• Spoorid
• Botulismitoksiin (takistab atsetüülkoliini vabanemist). Toksiini teket põhjustab bakteriofaag. Lõtv halvatus.
• Binaarne toksiin
C. difficile
• Enterotoksiin – neutrofiilide kemotaksis, tsütokiinide vabanemine. Tsütopaatiline, häirides tiheliidust, põhjustades nii
diarröad. Põhjustab hemorraagilist nekroosi.
• Tsütotoksiin – aktiini kahjustamise tõttu häirub raku tsütoskelett. Enterotsüütide lüüs, pseudomembraani teke.
• Adhesioonifaktor – vahendab seostumist jämesooleepiteelile
• Hüaluronidaas – hüdrolüütilise aktiivsusega
• Spoorid
Haigused.
C. botulinum
• Toiduga kantav botulism. Hägustunud nägemine, suukuivus, kõhukinnisus, kõhuvalu. Järgneb bilateraalne perifeersete
lihaste destsendeeruv nõrkus, lõtv paralüüs.
• Imikubotulism. Algsed mittespetsiifilised nähud (kõhukinnisus, nõrk nutt, suutmatus „thrieve“’ida), mis arenevad
lõdvaks halvatuseks, hingamisseiskuseks.
• Haavabotulism