Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu
minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed).
Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis
(täisobjekt). Mõõteadverbiaalid käituvad objektiga sarnaselt: sama kääne (ta viis last kooli VS ta suusatas 5
kilomeetrit).
Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit
eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte.
Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju.
Predikaate saab väljendada üksikute finiitverbide ja verbi ning muude sõnade (adverbiaali partikkel, nimi- või
omadussõna = tekib idioom, infiniitne verb) kombinatsioonidega. Levinud on, et partikleid kasutatakse
perfektiivsuse väljendamiseks, samas nad toimivad kui objekt (ta sõi supi ÄRA).
annaabi.ee 
