Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
keskmiselt 5 korda nädalas. Utsali polügoni reostus pole niihästi kaardistatud, kui teiste meie
sõjaväebaaside reostus. Kuid 1993. aasta jooksul kaardistati kokku 33 reostuskollet.
Naftaproduktidega läbiimbunud pinnast oli kokku 600 m2 pindalal. Kemikaale leiti pinnasest
1,5 t ning jäätmetega tihedalt reostatud ala pindalaks määrati 0,18 ha. Potensiaalseks ohuks
põhjaveele oli puurkaev, mis saneeriti 1994. aastal. Eesti Metsakorralduskeskuse eksperdi
Veiko Adermanni hinnangul on polügonil metsa kahjustatud 620 ha võrra ning
pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning
flora kooslus on suuresti muutunud.
Keila - Joa raketibaas
Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast
Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus
alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega
annaabi.ee 
