rütmur impulsse välja saadab. Kui ühe tsükkli kestvus on 1 sekundi, siis kokkutõmbe sagedus on 60 korda minutis. Pulss on arteriseina võnkumine. Kõige aeglasem on silelihas (5 sekundit) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. 1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP) 2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb glüksoosi oksüdatsioon piimhappeni. Energiat tekib ainult 2 ATP jagu. Seega on energiavabanemine hapniku juuresolekul 19 korda effektiivsem. Anaeroobne töö saab olla lühiajaline, sest energiat ei jätku ja piimhappe põhjustab lihase kiire väsimise. Kui pingutus muutub intensiivseks siis võin aeroobne töö minne üle anaeroobseks. See põhjustab järsu töövõime languse.
2) Nukleosoom ning täida ära struktuursed elemendid . II VARIANT 1. Kirjelda retseptor türosiinkinaaside toimimist ja signaalirada, mis viib effektorvalgu aktiveerimiseni. (5p) Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. cAMP on sünteesitud adenosiintrifosfaadist (ATP) ja see osaleb rakusiseses närvisignaali ülekandes. näiteks osaleb cAMP hormoonide (nagu glükagoon ja adrenaliin) signaalide ülekandes. cAMP on seotud proteiinkinaaside aktivatsiooniga ja reguleerib adrenaliini ja glükagooni efekte. Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel.