INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
viib vererõhu langusele.
Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel
eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga
osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise
närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse
käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP),
adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja
lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju.
Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja
kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e.
pressoretseptorid) asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks
hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samades piirkondades karotiid- ja
aordigloomustes
annaabi.ee 
